ja ette on kõik juba teada
ja mõtet on tõesti vähe
ja enam ei mallata naerda
ma siiski edasi lähen

ma ikka edasi astun
ja teisi huvitan
ja mõnel on minust kahju
ja teistel huvitav

ja ühe huvitavam
see minu minekutee
kuid peagi ärevus tekib
ja mulle teada on see

veel jäänud on kümmekond meetrit
ja lõppema hakkab nöör
ma astun ära need meetrid
ja pilgu alla löön

ja pilti mis avaneb mulle
ma igatsend näha ammu
ma naudin seda kui õhus
teen viimast tosinat sammu

sest kadund on näokatted kõigil
jäänd ühtlane kalbus ja plass
ma üle saan oksendustundest
kui säilib mu naerugrimass