läksime ükskord kuhugi
ise ka ei saanud täpselt aru
kas me jõudsime kuhugi
kas sel oli üldse mingi vahe
sest me läksime ju kuhugi
ja natukese aja pärast
tulime me lihtsalt tagasi
mis meil muud oligi siis teha

kuid nüüd ma tean et ma midagi ei tea

ongi teha ainult veel üks samm
astuda ainult veel üks mõte
astuda korraks tagasi
et siis pärast mõelda edasi
mõte oli justkui nagu kumm
ta venis üsna mitu aega
ja kui ta aeg sai lõpuks täis
siis kõik kohad tähendust said täis

ja nüüd ma tean et ma midagi ei tea

(kui pole algust siis ei saa olla ka lõppu)