Kui heidan lebama ja silmad sulgen
siis mõtlen - ega sa vist tõusta julge.
Kuid mulle sosistad et: "Ütle ega
sest sünni segadust, kui ma ei leba?"
Sa tead ette vastust - "Ei"

Ma sulle sosistan et: "Tee, mis tahad."
End ajad jalule, sest aeg on raha
ja kaod terveks ööks, et siis homme näib,
kas su kallis kasukas on kuuliauke täis?

Sa tuled - silmad maas ja sukad puru,
end vihalehena mu vastu surud.
"On aga raske töö ,sul - nii mulle näib,
olen kuulnud lugusid, et libalinnuks käid."

Libalind, libalind, libalind, libalind -

libalind.