Niikui köögist välja saad
Köögis elu käima lööb
Laua peale jäänud praad
Kellakägu seda sööb


Muidu istub vaikselt kellas
Tunnis kord vaid kord kuku teeb
Aga otsemaid kui köök jääb tühjaks
Kägu vana raisk on kohe urust väljas
Silmapilk sööb suhkrutoosi tühjaks
Tal ükskõik et lapsed pärast näljas


Niikui köögiukse lahti teed
Kägu raibe jälle kellas
Redised kõik nokib auklikuks
Niikui sulgunud on köögiuks
Hõbelusikad kõik tassib oma kappi
Pärast ropenda või kutsu miilits appi
Ei see aita mitte kägu juba
Lusikad kõik maha parseldand